Märkasin, et ma ei olegi oma kalleid tänanud möödunud taassünniperioodil meelespidamise eest. Selle eest siinkohal suur aitäh. Mis on ühtlasi osa Kaimari maeipanesindomaloetavateblogidelistikuisasedapiisavaltregulaarselteipeaningkuipuudubläbivlillaniit suhtumise vastasest kampaaniast, mille käigus hakkan üldse sagedamini sõna võtma. Küll Kaimar siis nutab kui juttu hakkab tulema sagedamini ning läbiva niidina järgib kõiki sõnavõttte progresseeruv mõttetus. Nagu näiteks käesolevat.

Kuna olen vahepeal tegutsenud ka aktiivse kunstiinimesena, siis on mul rõõm teiega jagada oma eilset elamust "Kolme tenori" kontserdilt, mis minu üllatuseks ooperiperfoormantsi asemel osutus hoopis saksofoniülesasteks. Istusin ilusti kõlari vastas ja vaatasin kuidas lambivalgus läbi katteriide sellelt asjalt mis väriseb, kui bassid käivad, peegeldus. Kui pass tuli, siis valgustäpp läks suuremaks, kui bass ära läks, jäi täpp kaa väiksemaks. Väga lõbus oli.